<body><script type="text/javascript"> function setAttributeOnload(object, attribute, val) { if(window.addEventListener) { window.addEventListener('load', function(){ object[attribute] = val; }, false); } else { window.attachEvent('onload', function(){ object[attribute] = val; }); } } </script> <div id="navbar-iframe-container"></div> <script type="text/javascript" src="https://apis.google.com/js/platform.js"></script> <script type="text/javascript"> gapi.load("gapi.iframes:gapi.iframes.style.bubble", function() { if (gapi.iframes && gapi.iframes.getContext) { gapi.iframes.getContext().openChild({ url: 'https://www.blogger.com/navbar/28592752?origin\x3dhttp://bloodytragedy.blogspot.com', where: document.getElementById("navbar-iframe-container"), id: "navbar-iframe" }); } }); </script>
Wednesday, April 30, 2008

Dah sebulan aku keje kat tempat panggung wayang, baru sekarang aku rase macam nak mati. Aku pikir niari tak ramai sangat orang yg nak tengok wayang. Skali, amek kau..belambak datang. Sikit-sikit Iron Man. Hot hot heat tau cite tu. Ade few orang sebot "onion man". Kekek..hah. Aku nak makan pon tak sempat. Dahlah, macam-macam karena aku kene layankan. Alamak hai..boleh pengsang aku dibuat nyer. Pastu, aku betol-betol kene take 5. Sebab kalau tak, aku boleh jadi gile nanti. Aku pegi coffee bean kat bawah, beli caramel ice-blend yang ade caffeine nyer dengan satu chocolate chip with walnut cookie. Bile aku nak makan cookie ku, aku nampak ade due sey dalam paper bag. Dalam receipt letak satu cookie tapi aku dapat due. Best pe? Hahah. Agaknye, sebab one of the cookies terbelah due, die maybe malas nak amek baru nye atau sayang nak buang ke ape. Aku trade 1/2 cookie aku dengan satu cheesy pastry dari colleague aku. Oh yah, nasib baik aku dapat naik last train dengan last bus. Tapi, sekarang nasib aku malang sebab aku tak boleh tido langsung walaupun very penat tenat. Maybe, it's the caffeine. Maklum lah, lamer tak sentoh kopi. Heh. Besok keje pagi...haiya.


-_-"

Pardon my language, complains and whines.